Tallinn avab sügisel kohalikel valimistel 44 valimisjaoskonda, mida on 33 võrra vähem kui Euroopa Parlamendi valimistel ja umbes poole vähem kui eelmistel kohalikel valimistel.

Olukorras, kus enamus inimesi eelistavad jätkuvalt hääletada paberi abil, kaovad Tallinnas ära ligi pooled valimisjaoskonnad (varem oli 77, alles jääb 44).

Mina ei oska seda tõlgendada muud moodi, kui halvasti maskeeritud püüdlust vanematel inimestel hääleõiguse kasutamist raskendada.

Valimisjaoskonnad ei ole suur kulu. Kui on vaja kuludeta demokraatiat, tuleks esindajakohad jagada sortitsiooniga (loteriiga). Ei oleks kampaaniakulusid, parteide rahastamise kulusid ega valismijaoskondade kulusid. Seni kuni ei taheta - demokraatia ei ole kärbitav teenus.